KÕHUTANTS

Idamaine tants – arb. keelsest Raqs Sharki -st tõlgituna „tants idast“, läänepäraselt kõhutants, on üks vanimatest tantsustiilidest, mille salapärane ajalugu ulatub tuhandetesse aastatesse.

Kõhutantsu juurte kohta on palju erinevaid arvamusi, kuid suures osas ollakse nõus, et see pärineb Lähis-Idast ning on olnud oluline osa viljakustseremooniatest.

Meile tuntud mõiste „kõhutants“ on pärit 19. sajandist lõpust, mil Läänemaailmas tekkis sügavam huvi kõige „idamaise“ vastu. Orientalistlikust kunstist ja autentsest folkloorist inspireeritult levis idamaine eksootika Pariisi lokaalidesse ja teatritesse, kus esitati menukat „danse du ventre“ ehk kõhutantsu.
Veelgi suuremat populaarsust kogus kõhutants 1920 ja 1950 aastate vahemikul vändatud Hollywoodi ja Kairo linateoste kaudu.
Ameerikas hakkas kõhutants laiemalt levima 1950 ja Euroopas 1970 aastatel. Eestisse jõudis kõhutants 1996 aastal.
Tänasel päeval on idamaine tants populaarne üle terve maailma ning idamaise tantsu alased koolitused, festivalid ja kontserdid nii Eestis kui välismaal on aasta-aastalt järjest rahvarohkemad.

Kõhutants ja tervis – nagu iga liikumine on ka kõhutants tervisele kasulik. See naiselik tantsustiil sobib kahtlemata igas vanuses ja kehakaalus naisele, kindlasti on väga tervislik ja meeltlahutav ning aitab õppida tundma paremini oma keha.
Selge on see, et koheselt ei tule kõik sammud ja liigutused välja nagu sooviksid, kuid sellepärast ei tasu meelt heita, see võtabki aega, ning uskuge see aeg kulgeb väga meeldivalt, oluline on tantsu eelkõige nautida.

Idamaine tants on väga emotsioonide rohke, loominguline ja lõbus. Harrastajale treeningule tulles ei ole vaja eelnevaid tantsukogemusi.

Idamaise tantsu ehk kõhutantsu treeningutesse on oodatud kõik naised, kellele meeldib kehaline eneseväljendus läbi tantsu, sõltumata vanusest, treenitusest ja oskustest. Algteadmised tantsust ei ole olulised. Idamaine tants on naiselik ja emotsionaalne väljendusviis, mis haarab liikumisse kogu keha pisemadki lihased.

TRIBAL FUSION KÕHUTANTS

Tribal Fusion stiil on moderne kõhutantsu vorm, mis on välja arenenud American Tribal Style (ATS) stiilist, segades omavahel elemente ATS-ist ning teistest tantsustiilidest, näiteks popping, hip-hop, aga ka flamencost, moderntantsust jm. Võimalusi selles stiilis on palju.
Tribal Fusion stiil sai alguse Ameerikas 2000 ndal aastal, mil Frederique Johnston, Beth Mass ja Mishell Burt alustasid “Tribal” stiili loomist pärast Jill Parkeri juhitud ATS-i grupist lahkumist. Nende trupp Romani võttis esmakordselt kasutusele „Tribal Fusion Style“ – ehk sulam mitmetes tantsustiilidest.
Muusika valik on väga lai, kuid tavaliselt kasutatakse modernset muusikat, araabia pärase alatooniga. Palju kasutatakse ka Balkanimaade muusikat. Kostüümid on inspireeritud „Tribal“ stiilist, erinevate kultuuride folkloorist, tänavastiilist jm. Kasutatakse rohkelt afganistaani ja kuchi ehteid. Tribal Fusion stiili tegi suuresti populaarseks Rachel Brice ja “The Indigo” ( trupp loodi 2003), kes said rahvusvaheliselt tuntuks, kui tuuritasid koos Bellydance Superstar ´idega.
Tuntuimad tantsijad on samuti Zoe Jakes, Samantha Emanuel, Mardi Love, Sharon Kihara, Heather Stants, Mira Betz. Euroopa tuntuimad tantsijad on Tjarda (The Uzume, Holland), Manca Pavli (Slovenia) jt.

ATS – American Tribal Style tants

ATS tantsutunnid sobivad igas vanuses inimesele ning ei eelda eelnevat tantsukogemust.
ATS on fantaasiarikas modernne kõhutantsustiil, mille loojaks on Carolena Nerriccio ning mis sai alguse San Fransiscos 1960ndatel aastatel. ATS põhitunnuseid on kaks – tantsu esitatakse grupis ning tegemist on improvisatsiooniga. Selle tantsu juured pärinevad Jamila Salimpour´st, kes niiöelda segas kokku Kesk-Aasia, Põhja-Ameerika, Hispaania ja India tantsustiile ning kostüüme. Kõike seda tutvustas ta läbi „Bal Anat“ tantsukompanii, kuhu kuulusid muusikud, lauljad ja tantsijad, kes tekitasid vastava õhkkonna. Jamila Salimpour alustas kõhutantsu liigutuste katalogiseerimisega ning põhiliigutuste terminoloogia loomisega, samad elemendid on tänase päevani Tribal stiili ja American Tribal Style põhialuseks. Jamila Salimpouri endine õpilane Masha Archer alustas „Bal Anati“ erinevaid elemente ühtsesse stiili panemisega. Masha õpilane oligi Carolena Nerriccio.
Nagu ennist öeldud, on ATS improvisatsiooniline nn hõimutants, mida tantsitakse grupis, kus mõnikord on taga koor. Koorist tulevad välja ja lähevad tagasi duod, triod või kvartetid. Esitantsija rolli vahetatakse, esitantsija on alati kõige vasemas nurgas ning tantsijate kehad on suunatud vasakule, et oleks võimalik esitantsija märguandeid korralikult näha. Liigutustes on rõhk konkreetsetel käteliikumistel, puusatööl ja kõhulainetel. Liigutuste kohta on nn sõnavara ning kasutatakse märguandeid tantsu ajal, et teiste tantsijatega suhelda. ATS sõnavara teadmine võimaldab koos tantsida ka teise riigi tantsijaga. Vaatamata sellele, et ATS on küllaltki uus tantsustiil, edastab ta maalähedast ja antiikset hõngu – muusika, tsimbalite*, tantsijate liigutuste ja suhtlemise koosmõjul. Kostüümid on inspireeritud folkloorist, Lähis-Ida, Kesk-Aasia ja India rahvarõivastest ning ehetest. Kostüüm koosneb pikkadest suurtest seelikutest, choli´st*, mündirinnahoidjast ja tuttidega vöödest, kasutatakse nii traditsioonilist kui kaasaegset Lähis-Ida muusikat, Kesk-Aasia muusikat, India muusikat, nende omavahelisi ja elektroonilisi segusid, ka techno- ja klubimuusikat.

• tsimbalid – väikse läbimõõduga metallist taldrikud, mis seotakse sõrmede külge ning lüüakse nendega rütmi.
• choli – tantsu rõivas, särk mis on selja pealt lahtine

Kasutatud kirjandus: „ Kõhutants VS Tribal Fusion“ M.Ääremets ( Ajakiri Tantsija Talv 2013 )